Asko Kivinuk
Asko Kivinuk (sündinud 11. juunil 1985) on Eesti riigiametnik.
Asko Kivinuk | |
---|---|
![]() | |
Isikuandmed | |
Sünniaeg | 11. juuni 1985 (39-aastane) |
2009. aastal lõpetas ta Sisekaitseakadeemia päästekolledži.[1]
Ta on töötanud Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhatajana ja õigus- ja haldusküsimuste asekantslerina ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse planeerimisjuhina.
Tema eestvedamisel sai Eesti merevägi endale uued väekaitsekaatrid, samuti korraldas ta meremiinide ja Iisraelist soetatud laevatõrje raketisüsteemide hankeid. Ta on panustanud vabatahtlikuna noorte riigikaitseõpetusse, juhtinud Noorte Kotkaste Tallinna malevat ja kuulub Kaitseliitu.[2]
2022 juhtis ta Politsei- ja Piirivalveameti ning mereväe laevastike ühendamist. Antud ühendamise tulemusel hakkas Kaitsevägi vastutama mereolukorrateadlikkuse eest. Lisaks viidi ühte asukohta Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskus ja kaitseväe mereoperatsioonide keskus. Merevägi võttis üle ja asus opereerima kõiki mereseireradareid ning nelja PPA laeva[3]
Peale laevastike ühendamist juhtis ta 2022.a. Riigikantselei punamonumentide töörühma.[4] Töörühma ülesandeks oli korraldada avalikus ruumis asuvate okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamine või asendamine neutraalsete tähistega.[5] Kõige olulisem suuroperatsioon oli Narva tank T-34 eemaldamine koos teiste Narva piirkonna punamonumentide teisaldamisega.[6] Kokku eemaldati töörühma töö tulemusel ligi 300 punamonumenti.[7]
Auastmed
[muuda | muuda lähteteksti]Õlak | Auaste | Kuupäev |
---|---|---|
![]() |
Lipnik | 18.02.2008[8] |
![]() |
Nooremleitnant | 20.06.2012[9] |
![]() |
Leitnant | 19.02.2019[10] |
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2007 Kaitseliidu III klassi teenetemedal[11]
- 2014 Kaitseministeeriumi Hõberinnamärk[12]
- 2014 Eesti Reserohvitseridekogu III klassi teeneterist[13]
- 2018 Mereväe teenetemärk "Usk ja Tahe" III-klass[14]
- 2020 Kaitseministeerium Kuldrinnamärk[15]
- 2023 Vabaduse Tammepärja aumärk[16]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Asko Kivinuk. Aumärgid ja sümboolika kui Eesti Vabariigi tuletõrjeorganisatsioonide ja päästeteenistuse visuaalse identiteedi kandjad. Sisekaitseakadeemia Päästekolledži lõputöö. Juhendaja Anne Martin
- ↑ "Delfi ja Eesti Päevaleht tunnustavad tänavu vabariigi aastapäeval neid, kes on Eesti riigikaitses olulist rolli etendanud või teevad seda praegugi". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2022. Vaadatud 28. veebruaril 2022.
- ↑ "BLOGI JA FOTOD ⟩ Kaitseministeerium annab ülevaate julgeolekuolukorrast". Eesti. 3. juuni 2022. Vaadatud 25. jaanuaril 2023.
- ↑ Margus Martin. Asko Kivinuk: puhastab Eestit punamonumentidest. Postimees, 20. detsember 2022
- ↑ "Riigikantselei töörühm keskendub okupatsioonivõimu sümboleid kandvatele hauatähistele ja mälestusmärkidele | Riigikantselei". riigikantselei.ee. Vaadatud 25. jaanuaril 2023.
- ↑ "Suur nägu ⟩ Monumendimehe Asko Kivinuki töökad päevad". Arvamus. 18. august 2022. Vaadatud 25. jaanuaril 2023.
- ↑ ERR, Astrid Kannel, ERR News | (24. november 2022). "Committee chief: Soviet monuments to be removed as soon as possible". ERR (inglise). Vaadatud 5. veebruaril 2025.
- ↑ "Riigiteataja" (PDF).
- ↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 5. veebruaril 2025.
- ↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 5. veebruaril 2025.
- ↑ "Ergutamine" (PDF). Kaitse Kodu!. 2007 (4): 8.
- ↑ Kaitseministeerium. "Autasustatud riigikaitseõpetajad" (PDF).
- ↑ "Teeneteristi kavalerid". Eesti Reservohvitseride Kogu. Vaadatud 5. veebruaril 2025.
- ↑ "ARRA5191 | Kaitseväe pildigalerii". pildid.mil.ee. Vaadatud 5. veebruaril 2025.
- ↑ "Kaitseminister tänas riigikaitse silmapaistvaid edasiviijaid | Kaitseministeerium". kaitseministeerium.ee. Vaadatud 5. veebruaril 2025.
- ↑ "Vabaduse Tammepärja aumärk | Justiits- ja Digiministeerium". www.justdigi.ee. Vaadatud 5. veebruaril 2025.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Noorkotkaste pealik Asko Kivinuk ja tema neli elementi" Kaitse Kodu! : Kaitseliidu ajakiri, nr. 3, märts 2018