Bram Stoker

Bram Stoker
Sünniaeg	8. november 1847
Surmaaeg	20. aprill 1912 (64-aastaselt)
Amet	kirjanik, romaanikirjanik, kontoriametnik, teatrijuht
Töökoht	Lyceum Theatre
Koduleht	http://www.bramstoker.org
Autogramm

Bram Stoker (kodanikunimega Abraham Stoker; 8. november 1847 Clontarf, Dublin – 20. aprill 1912 London) oli Iiri kirjanik, kes on tuntud eelkõige romaani "Dracula" autorina.

Ta kirjutas kokku 18 romaani, millest viis jutustavad üleloomulikest nähtustest.

Elulugu

Stokeri vanemad olid Abraham Stoker ja Charlotte Mathilda Blake Thornley Stoker. Bram oli pere seitsmest lapsest kolmas.

Lapsepõlves põdes ta mõistatuslikku haigust, mille tõttu oli ta seitsmenda eluaastani voodihaige ega saanud iseseisvalt seista ega kõndida. See traumaatiline kogemus peegeldub tema loomingus. Igavene uni ja surnuist ülestõusmine, "Dracula" keskne teema, oli talle väga oluline. Hiljem ta küll paranes sellest haigusest täielikult, mis oli arstide silmis ime.

1864. aastal astus Stoker Dublinis Trinity College'isse, kus õppis matemaatikat, ja lõpetas ülikooli 1870. aastal kiitusega.

Pärast seda asus Stoker tööle riigiametnikuna Dublini lossi, kus elas Briti kuninglik perekond oma visiitidel Iirimaale. Samal ajal oli ta ajalehe Dublin Evening Mail palgata kaastööline. Pärast kümmet aastat riigiametnikuna lahkus Stoker ametist. 1870. aastatel pakkus kuulus näitleja Henry Irving Stokerile teatrijuhi ametit Lyceumi teatris, kus Stoker töötas peaaegu 30 aastat, kuni Irvingu surmani 1905. aastal. Tema töökohustuste hulka kuulus Irvingu eest kirjade kirjutamine (vahel isegi 50 kirja päevas) ja koos Irvinguga ülemaailmsetel ringreisidel käimine.

Stoker abiellus näitlejannaks pürgiva Florence Balcombe'iga, neil sündis 1879. aastal poeg Irving Noel Thornley.

Stoker suri Londonis 20. aprillil 1912. Surma põhjuseks on pakutud südamerabandust, süüfilist ja väsimust.

Seksuaalsus

Ehkki Bram Stoker oli tuntud range konservatiivina. Leidub viiteid, et Stokeril võis olla huvi samasooliste vastu. Näiteks raamat “Personal Reminiscences of Henry Irving” peegeldab Bram Stokeri huvi võimukate meeste vastu. Tema kuulsaimas teoses “Dracula” kujutatud inimeste jahtimist ja vereimemist on tõlgendatud erootilisena. Kõige enam olevat Bram Stokeril olnud huvi Henry Irvingu vastu.

Usk ja tõekspidamised

Bram Stoker oli protestant.

Stoker oli ka vandenõuteoreetik. 1910. aastal ilmunud raamatu “The Bisley Boy” viimases peatükis kirjutab Stoker, et kuninganna Elizabeth I oli tegelikult mees, kes riietus naiseks. Stokeri väitel jäi tegelik kuninganna maal puhkusel olles haigeks ja suri kümneaastaselt. Kui kuningas Henry VIII andis teada, et tuleb Elizabethi külastama, läks guvernant paanikasse ja jooksis Bisley linna Elizabethile asendust otsima. Ta ei suutnud leida tüdrukut, kes näeks välja nagu Elizabeth, ja pani tema riided hoopis poisile selga. Kohale jõudes ei pannud kuningas midagi tähele ning sellest ajast alates kehastas poiss Bisleyst Elizabeth I-t.

Teoseid

• "The Primrose Path" (1875)
• "The Snake's Pass" (1890)
• "The Watter's Mou'" (1895)
• "The Shoulder of Shasta" (1895)
• "Dracula" (1897; eesti keeles "Dracula", tõlkinud Hans Luik; Tallinn: Kupar, 1993)
• "Miss Betty" (1898)
• "The Mystery of the Sea" (1902)
• "The Jewel of Seven Stars" (1903)
• "The Man" (ehk "The Gates of Life", 1905)
• "Lady Athlyne" (1908)
• "The Lady of the Shroud" (1909)
• "The Lair of the White Worm" (1911; eesti keeles "Valge Mao koobas", tõlkinud Liisa Pint; Tartu: Fantaasia, 2004)

Välislingid

• Bram Stoker Ulmekirjanduse Baasis