Peripateetikud
Peripateetikud (vanakreeka keeles περιπατητικοί 'ringijalutajad') on Aristotelese õpetust tõlgendanud ja arendanud Vana-Kreeka filosoofide koolkond. Sageli nimetatakse peripateetikuks ka Aristotelest ennast.
Mõiste pärineb Vana-Kreeka sõna peripatētikós transliteratsioonist, mis tähendab kõndimist.[1] Aristotelese asutatud peripateetilist koolkonda tunti Peripatosena.[2] Aristotelese kool sai sellise nime tema õpetuskoha Lykeioni sammaskäikude (peripatoi) tõttu, kus liikmed kohtusid. Legend, et nimi tulenes Aristotelese väidetavast harjumusest loengute ajal kõndida, võis alguse saada Smyrna Hermippusest.[3]
Tuntumad peripateetikud on Theophrastos, Straton Lampsakosest, Lykon Troasest, Ariston Keoselt, Kritolaos, Eudemos Rhodoselt, Aristoxenos, Dikaiarchos ja Klearchos Soloist.[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "[VSL] Võõrsõnade leksikon". arhiiv.eki.ee. Vaadatud 16. aprillil 2025.
- ↑ Furley 2003, lk 1141; Lynch 1997, lk 311
- ↑ Furley 1970, lk 801 citing Diogenes Laërtius, Lives and Opinions of Eminent Philosophers 5.2. Some modern scholars discredit the legend altogether; see p. 229 & p. 229 n. 156, in Hegel 2006, lk 229