India
| India täsiväldi भारत गणराज्य (hindikielân) Bhārat Gaṇarājya Republic of India (eŋgâlâskielân) |
|
|---|---|
 lippu |
 vaakun |
 |
|
| Staatâhäämi | täsiväldi |
| President | Droupadi Murmu |
| Uáiviminister | Narendra Modi |
| Uáivikaavpug | New Delhi |
| Eres kaavpugeh |
Mumbai, Delhi, Kalkutta, Chennai |
| Vijđodâh | 3 287 263[1] km² |
| – sisčääci |
9,55 % |
| Ässeeloho (2018) | 1 425 775 850 |
| – ässeesaahâdvuotâ | 423,7 ässed/km² |
| – aalmugstuárrum | 1,25 % (2014) |
| Virgáliih kielah | hindikielâ, eŋgâlâskielâ |
| Vaaluut | India rupia (INR) |
| Äigi | UTC+5.30 |
| Uánádâs | IN |
| – fiävruin | IND |
| – kirdemmašinijn | VT |
| Jotolâh | čižetpiälásâš |
| Sundenummeer | +91 |
| Internet TLD | .in |
| Motto | "Satyameva Jayate" (sanskritkielân) |
| Aalmuglâšlaavlâ | Jana-Gana-Mana |
|
|
|
India täsiväldi ađai India lii jiečânâs staatâ Maadâ-Aasiast. Ton uáivikaavpug lii New Delhi.
Eennâmtiätu
[mute | mute käldee]India vijđodâh lii 3 287 263 km², mast 314 070 km² lii čääci.[1] Vijđoduv mield India lii maailm 8. stuárráámus staatâ.[1]
Sajadâh já rääjih
[mute | mute käldee]India lii staatâ Maadâ-Aasiast. Ton ránnjástaatah láá viestârist Pakistan, tavveen Kiina, Nepal já Bhutan já nuorttân Bangladesh já Myanmar.[1] Indiast staatârääjih láá ohtsis 13 888 km.[1] Kuhemus rääji lii rääji Bangladesháin, mii lii 4 142 km. Uánihumos rääji vist lii 659 km rääji Bhutanáin. India rájášuvá maadâviestârist Arabiameerân, mäddin India väldimeerân já maadânuorttân Bengalluohtân. Merâriddo lii ohtsis 7 000 km.[1]
| Ránnjástaatâ | Rääji kukkodâh | Kárttá |
|---|---|---|
| Pakistan | 3 190 km | 
|
| Kiina | 2 659 km | |
| Nepal | 1 770 km | |
| Bhutan | 659 km | |
| Bangladesh | 4 142 km | |
| Myanmar | 1 468 km |
Jäävrih já juuvah
[mute | mute käldee]India kuhemuus juuhâ lii Ganges. Ton kukkodâh lii 2 525 km,[2] já ton kulgâmvijđodâh lii 1 999 000 km2.[3] Ganges já ton uálgijuuvah tievih tulvečääsist kesimonsuun ääigi.
Morfologia
[mute | mute käldee]
India alemus saje lii Kanchenjunga čokke (8 586 m).[1] Tot lii India áinoo čokke, mii paijaan paijeel 8 000 meetter alodâhân.[4][5] India nubben alemus vääri lii Nanda Devi (7 816 m), já ton kuálmádin alemus vääri lii Kamet (7 756 m).[5]
India vyeligumos saje lii India väldimeerâ riddo (0 m).[1]
Haldâttâh já politiik
[mute | mute käldee]India staatâhäämi lii parlamentaarlâš littotäsiväldi. Staatâhovdâ lii India president. Tááláš president lii Droupadi Murmu. Tááláš uáiviminister lii Narendra Modi.
Parlament
[mute | mute käldee]India vuáđulaavâ 79 § mield India lahâasâttemorgaan lii kyevtkáámmársâš parlament, mast láá pajekáámmár Rajya Sabha já vyelikáámmár Lok Sabha.[6]
Rajya Sabha lii uásistaatâi rääđi. Tobbeen pyehtih leđe enâmustáá 250 ovdâsteijed, kiäin India president noomât 12. Ive 2025 rääđist lijjii 245 ovdâsteijed.[7] Loopâid ovdâsteijed nomâtteh uásistaatâi já territorioi lahâasâttemorgaaneh. Uásistaatâi já territorioi ovdâsteijeemereh láá kiddâ jieškođe-uv uásistaatâ tâi territorio ässeelovvoost. Pajekáámmár ovdâsteijei paje pištá 6 ive, já ovdâsteijein kuálmádâs väljejuvvojeh kyevti ive kooskâi.[7] Pajekáámmár saavâjođetteijee lii India väripresident. Rajya Sabha lii pisovâš orgaan.
Lok Sabha lii aalmugij káámmár. India vuáđulaavâ 81 § mield tobbeen pyehtih leđe enâmustáá 550 ovdâsteijed (ive 2020 räi 552). Aalmug väljee enâmustáá 530 ovdâsteijed njuolgâ valjâiguin,[6] moh uárnejuvvojeh jyehi viiđâd ive. Loopah 20 ovdâsteijed ovdâsteh India littoterritorioid.[6] Iivij 1952–2020 India president nomâttij kyehti ovdâsteijee vyelikámárân, mut ij innig uđđâivemáánust 2020 vuáimán puáttám lahânubástus tiet. Ive 2025 vyelikámárist lijjii 543 ovdâsteijed. Toledum vaaljah láá meid máhđuliih.[7] Lok Sabha ovdâsteijeeh väljejeh koskâvuođâstis vyelikáámmár saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee.[6]
Viehâdâh
[mute | mute käldee]Stuárráámus vaikuttâs indialii elimân lii tast, mon kaastin sun šadda. Kasti lii mottoomlágán ohtsâškoddeluokka, mii meerrid ulmuu sajattuv, pargo já joba pelikyeimi. Kastivuáhádâh lii virgálávt komettum, mut puáris jurdâččemvyehi já täävih vaikutteh vala čuuvtij ulmui elimân.[8]
Ässeeloho
[mute | mute käldee]Ässeelovo mield India lii puoh stuárráámus staatâ maailmist.[9] Stuorrâ uási aalmugist áásá vala táálunkuávlust.
| Ihe | Ässeeloho | Ihe | Ässeeloho | Ihe | Ässeeloho | Ihe | Ässeeloho | Ihe | Ässeeloho |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1960 | 449 595 489 | 1973 | 594 192 969 | 1985 | 781 736 502 | 1997 | 990 460 131 | 2009 | 1 190 138 069 |
| 1961 | 458 626 687 | 1974 | 608 002 572 | 1986 | 798 941 802 | 1998 | 1 007 746 556 | 2010 | 1 205 624 648 |
| 1962 | 467 962 144 | 1975 | 622 232 355 | 1987 | 816 328 792 | 1999 | 1 025 014 711 | 2011 | 1 221 156 319 |
| 1963 | 477 615 992 | 1976 | 636 883 717 | 1988 | 833 833 510 | 2000 | 1 042 261 758 | 2012 | 1 236 686 732 |
| 1964 | 487 607 406 | 1977 | 651 935 141 | 1989 | 851 374 699 | 2001 | 1 059 500 888 | 2013 | 1 252 139 596 |
| 1965 | 497 952 332 | 1978 | 667 339 022 | 1990 | 868 890 700 | 2002 | 1 076 705 723 | 2014 | 1 293 859 294 |
| 1966 | 508 656 247 | 1979 | 683 032 539 | 1991 | 886 348 712 | 2003 | 1 093 786 762 | 2014 | 1 263 200 000 |
| 1967 | 519 722 246 | 1980 | 698 965 575 | 1992 | 903 749 636 | 2004 | 1 110 626 108 | 2015 | 1 309 053 980 |
| 1968 | 531 160 986 | 1981 | 715 105 168 | 1993 | 921 107 534 | 2005 | 1 127 143 548 | 2016 | 1 324 171 354 |
| 1969 | 542 983 934 | 1982 | 731 443 752 | 1994 | 938 452 550 | 2006 | 1 143 289 350 | 2017 | 1 339 180 127 |
| 1970 | 555 199 768 | 1983 | 747 986 284 | 1995 | 955 804 355 | 2007 | 1 159 095 250 | 2018 | 1 349 217 956 |
| 1971 | 567 805 061 | 1984 | 764 749 394 | 1996 | 973 147 577 | 2008 | 1 174 662 334 | 2020 | 1 326 093 247 |
| 1972 | 580 798 773 | ||||||||
| Käldee: Wikidata | |||||||||
Kielah
[mute | mute käldee]Indiast sárnojeh maŋgâčyet kiellâd. Virgálijn kielâin puoh enâmustáá kiävttojeh hindi- já eŋgâlâskielâ. Eŋgâlâskielâ šoodâi almolâžžân tallaa ääigi, ko India lâi Stuorrâ-Britannia siirdâeennâm.
Kaavpugeh
[mute | mute käldee]Indiast láá maaŋgah miljovnkaavpugeh, tegu Mumbai já Delhi. Miljovnkaavpugij ässeeloho stuáru jotelávt, ko toid värrejeh ubâ ääigi lase ulmuuh.
Oskoldâh
[mute | mute käldee]India maaŋgâin oskolduvâin táválumos lii hindulâšvuotâ.[10] Hindulâšvuotân kulá puoh ellee kunnijâttem, tastko hindu osko siäluvaajâldmân. Ton mield ko olmooš jáámá, te sun šadda uđđâsist já máccá maailmân jo-uv olmožin tâi ellen. Hiinduh oskoh, et lávgudâtmáin pase Gangejuuvâst siälu putásmuvá. Varanasi pase kaavpugist Gangejuuvâ pellâst uáiná lávgudettei lasseen ruummâšij puáldim. Puáldim maŋa kuunah leškejuvvojeh juuhân. Návt siälu puáhtá peessâđ avalâš avalâš ráávhun ađai luovâniđ siäluvaajâldmist.[8]
Hiinduh já puurâ kuusâ piärgu, tastko sij aneh tom ellee passeen.[8]
Škovlim
[mute | mute käldee]Indiast láá ennuv ollâopâttuvah já eres-uv ollâtásásâš škovlim, mut kuittâg ive 2011 tuše 74,04 % aalmugist (65,46 % nisonijn já 82,14 % almain) maatij luuhâđ.[11]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást India.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ a â b c č d đ e India The World Factbook. Čujottum 6.4.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Jain, Sharad K.; Agarwal, Pushpendra K.; Singh, Vijay P.: Hydrology and water resources of India. Springer, 2007. ISBN 978-1402051791.
- ↑ Webersik, Christian: Climate Change and Security: A Gathering Storm of Global Challenges. ABC-CLIO, 2010. ISBN 9780313380075.
- ↑ HIGH ASIA II – Himalaya of Nepal, Bhutan, Sikkim and adjoining region of Tibet peaklist.org. Čujottum 7.4.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â HIGH ASIA I – The Karakoram, Pakistan Himalaya and India Himalaya (north of Nepal) peaklist.org. Čujottum 7.4.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â b c India's Constitution of 1949 with Amendments through 2016 (PDF) Constitute. Čujottum 27.4.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â b Terms of the Houses India vaaljâlävdikodde. Vyerkkejum 11.1.2024. Čujottum 27.4.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â b Arjanne, Satu et al.: Škoovlâ biologia já eennâmtiätu 6, s. 82–84. Jurgâlâm Mattus, Ilmari. Sämitigge, 2010.
- ↑ Most populous nation: Should India rejoice or panic? bbc.com. 1.5.2023. Čujottum 16.2.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ C −1 Population by religious community – 2011 web.archive.org. Čujottum 28.4.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Provisional Population Totals, Paper 1 of 2011. Census of India, 2011. Office of Registrar General & Census Commissioner, 2011.