Santo Domingo

Santo Domingo
Santo Domingo de Guzmán
	Lidnanznam;
Valdkund	Dominikanine Tazovaldkund
Eläjiden lugu (2021)	1,049,567 ristitud
Pind	104,44 km²
Pämez'	Karolina Mehija; (sulaku 2020—,; Rosa Carolina Mejía Gómez de Garrigó)
Telefonkod	+1−809, +1−829, +1−849
Aigvö	UTC−4

Santo Domingo (isp.: Santo Domingo de Guzmán [ˈsanto ðoˈmiŋɡo], znamoičeb «Pühä Dominik», sanasanhaline znamoičend «pühä pühäpäiv») om Dominikanižen Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. Municipalitet sen röunoiš om Nacionaline ümbrik (Distrito Nacional).

Lidn om valdkundan znamasine rahaazjoiden, politikan da kul'turan keskuz.

Lidnan nimed

Vozil 1496−1502 lidnan nimi oli Uz' Izabel' (isp.: La Nueva Isabela). Sid' udesnimitihe lidnad nügüdläižeks. Vozil 1936−1961 lidnan nimi oli Sjudad Truhil'jo (isp.: Ciudad Trujillo) valdkundan enččen Truhil'jo-prezidentan nimen mödhe, sid' kumaižihe diktatoran tobmut.

Istorii

Bartolomeo Kolumb, Kolumban Hristoforan vell', pani lidnan alust vn 1496 5. päiväl elokud. Nece om kaikiš amuižemb kaikenaigašti elänzoittud eländpunkt Amerikas, kudamban alusen evropalaižed panihe.

Geografii

Santo Domingo sijadase Haiti-saren suvipäivnouzmaižel Kariban mererandal, 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb lidnan čokkoim om 910 m ü.m.t. kortte. Osam-jogi (isp.: Río Ozama 148 km pitte) lankteb merhe lidnan territorijal jagaden sidä päivnouzmaižeks i päivlaskmaižeks paloikš. Lidn-ümbrik om ümbärtud Santo Domingon agjal, lähine Santo Domingo Este-lidn-millionnik («Santo Domingo Päivnouzmaine») om sen administrativižeks keskuseks.

Klimat om tropine mussonine neps, päivoikaz vodes läbi. Kunkeskeine lämuz om +25,6..+28,3 C° voden aigan. Ekstremumad oma +11,0 C° (viluku, uhoku) i +39,5 C° (semendku). Il'man lämuz voib ületada +33 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +18 C° kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 1482 mm vodes, enamba semendkus (151 mm) i heinkus-kül'mkus (148..195 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (54..59 mm kus). Vihmsezonan aigan kovad tulleid oma paksud. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 79..85 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Santo Domingo kuti Nacionaline ümbrik jagase seičemekümneks nimitadud sektoraks (vai barrio:ks, inkorporiruidud territorijaks).

Lidnan tobmuden pämez' om Nacionaližen ümbrikon alkal'd (alkal'desa, isp.: Alcalde / Alcaldesa del Distrito Nacional). Edeline lidnan pämez' om David Kollado (Miguel David Collado Morales, eloku 2016 — sulaku 2020).

Eläjad

Vl 2014 lidnan-ümbrikon ristitišt oli 1 402 749 eläjad, vl 2022 — 1 029 110 eläjad.

Vl 2022 kaik 4 274 651 ristitud elädas lidnaglomeracijas 2770 nellikkilometrad pindal (Sur' Santo Domingo, 3,5 mln eläjid oli vl 2014), se otab valdkundan ristitišton kaht videndest.

Transport

Avtobusad, metropoliten, taksid, avtoiden kortoman (karšeringan) kompanijad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Vspäi 2009 metro radab lidnas (kaks' jonod 34 stancijanke, raudteverk om 48,5 km pitte). Vl 2018 vižkilometrine kervačte radaškanzi (nell' stancijad), golliden täht ezikät. Santo Domingon meriport radab Osam-jogen randal.

Rahvahidenkeskeine civiline Las Amerikas-lendimport^[1] (SDQ / MDSD, 5,2 mln passažiroid vl 2023) sijadase kaks'kümnes kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Kariban regionan äjihe maihe, Latinižen Amerikan lähižihe maihe (Meksik, Gvatemal, Panam, Kolumbii), AÜV:oiden Florid-štatan lidnoihe i Njuarkha (Nju Jork), Evropan koumhe lidnha (Madrid, Pariž, Frankfurt).

Galerei

Avenü 27. uhokud (27 de febrero avenida) vn 2017 kezakus
Santo Domingon kafedraline katoline päjumalanpert' (Pühän Marija-neiččen bazilikjumalanpert'), vn 2017 nägu. Pühäpert' om saudud vll 1514−1541, kaikiš amuižemb päjumalanpert' Amerikoiš
BHD-bankan päfater vl 2012
Santo Domingon avtonomižen universitetan administrativine sauvuz (2017)
Olimpine Feliks Sančes-stadion (2024)
Kolonialine lidn Osam-lidnusenke ezimal (Fortaleza Ozama, Santo Domingo) i lidnan portan palah'ne nägu jogen vastrandal Santo Domingo Este-lidnas vl 2019

Homaičendad

↑ Santo Domingon rahvahidenkeskeižen Las Amerikas-lendimportan sait (aeropuertolasamericas.com). (isp.) (angl.)

Irdkosketused

Santo Domingon (Nacionaližen ümbrikon) oficialine portal (adn.gob.do). (isp.)

Santo Domingo Vikiaitas

	Pohjoižamerikan pälidnad
	Baster \| Bel'mopan \| Bridžtaun \| Gvatemal-lidn \| Havan \| Kastri \| Kingstaun \| Kingston \| Managua \| Mehiko \| Nassau \| Ottav \| Panam-lidn \| Port-o-Prens \| Port of Spein \| \| Rozo \| San Hose \| San Sal'vador \| Santo Domingo \| Sent Džons \| Sent Džordžes \| Tegusigal'p \| Vašington

[1] Santo Domingon rahvahidenkeskeižen Las Amerikas-lendimportan sait (aeropuertolasamericas.com). (isp.) (angl.)

[1]